Hambaaugu tekkimine

Suhkrut leidub pea igas söögis ning joogis. Suus muutub suhkur aga mikroobide tegevuse tagajärjel happeks, mis kahjustab hambavaapa. Tavaliselt aitab suus leiduv sülg selliseid „happerünnakuid” neutraliseerida. Kuid kui rünnakud toimuvad mitmeid kordi päevas, ei piisa ka sülje toimest ning hambasse tekibki auk.

Aukude teket võib aga ise ära hoida, või siis vähemalt pidurdada. Selleks:

  • Piira söögikordade arvu 3 (kuni 6) korrani päevas
  • Väldi maiustamist põhisöögikordade vahel
  • Joo janu korral vett, mitte limonaadi, mahla vms.
  • Kasuta söömise järel ksülitooliga närimiskummi
  • Harja hambaid 2 korda päevas, kasutades pehmete harjastega hambaharja ning fluoriga hambapastat
  • Selleks, et puhtaks saaksid ka hammaste vahed, kasuta hambaniiti või hambatikke

Hambapastades sisalduvad fluoriühendid tugevdavad hambavaapa ning aitavad vältida kaariese teket. Fluori sisaldavad ka hambaniidid ning mõningad hambatikud. Nende abil jõuab fluor ka hammaste vahele. Kasutada võib ka erinevaid suuloputusvahendeid, mis vähendavad mikroobide arvu suus ning sisaldavad samuti fluori. Kõikide abivahendite kohta tuleks täpsemalt küsida oma hambaarstilt.

Mitte kõik hambaaugud ei vaja koheselt plombeerimist. Väikeste hambaaukude arengut püütakse ennetava raviga (fluor, piiratud suhkrutarbimine ning eeskujulik suuhügieen) pidurdada. Väikesi hambaauke on aga raske ise märgata, eriti kui need asuvad kahe hamba vahel. Seepärast on tähtis käia regulaarselt (vähemalt kord aastas) hambaarsti juures kontrollis.